Milline on parim viis oma mälestuste jagamiseks lähedastega?
Eluloo kirjutamine ei ole lihtne ülesanne, see hõlmab nii mälestuste kui emotsioonide kirjapanemist, need võivad jällegi ajapikku tuhmuda või sassi minna. Et biograafiast ikka tõesti biograafia saaks, on vaja kaevuda sügavatesse mälusoppidesse, kust võivad jälle välja tulla ka vanad valusad mälestused.
Oma eluloo kirjapanemise olulisust on kerge alahinnata: see on kindlasti elumuutev kogemus, aidates elusündmusi sinu jaoks õigesse perspektiivi panna. Oma biograafia loomine aitab iseennast tundma õppida ja luua puuduvad ühenduslülid eelnenud sündmuste vahel. Loomulikult saate oma memuaaride kaudu kõnetada ka oma lähedasi ja jagada oma perekonnale ja tulevastele põlvedele väärtuslikku elukogemust ja tarkust.
Igaühel on mälestusi, mida kirja panna ja sinu mälestused ootavad, et astuksid nende kirjapanekuks esimese sammu!
Kuigi eluloo kirjutamist alustatakse suure hurraaga, tekib tavaliselt õige pea küsimus: “Kuidas edasi? Kas olen ikka õigel teel? Kas teen midagi valesti?”
Lihtne vastus oleks, et need on sinu memuaarid ja mälestused, nendes pole õiget ega valet, aga veidi keerulisem vastus oleks, et kuigi need on ikka ja alati sinu mälestused ja memuaarid, tuleb need kirja panna huvitavalt ja kaasahaarava eluloona, mis lausa kutsuks noori ja vanu lähedasi neid ikka ja jälle üle lugema.
Alustades oma kaasahaarava biograafia kirjapanekut, väldi järgnevaid tüüpilisi vigu ja lõpptulemus – sinu huvitav elulooraamat – jääb lugejate meeli köitma veel pikkadeks ja pikkadeks aastateks.
1. Memuaar versus biograafia
Viga: Üldiselt alustatakse memuaare päevaga, mil autor sündis. Loomulikult on sinu sünnipäev ja elu algus tähtis, aga memuaari ülesehitus ei ole sama, mis autobiograafial. Autobiograafia dokumenteerib iga elusündmuse ja sinna juurde kuuluva detaili.
Memuaari puhul on rõhk aga justnimelt keskendumisel vaid kõige olulisematele ja meeldejäävamatele elusündmustele. Memuaaris kirjuta just need sündmused detailselt lahti, mitte ära keskendu igale oma elu pisidetailile. Memuaari kirjutamise eesmärk on luua oma isiklik vaade kindlale sündmsele, mis kõnetaks ka teisi lugejaid.
Lahendus: Lugejate huvi aitab hoida konkreetne huvitav või eriline sündmus ja selle juurde kuuluvad olulised detailid ja osad. Selle läbi tulevad esile sinu eluloo emotsioonid ja isiklikkus. Panusta aega, et huvitavas võtmes üles kirjutada just nende sündmuste detailid, selle asemel, et üritada selle ajaga kirja panna kogu oma elu kronoloogilises järjestuses.
2. Kirjutamishoogu sattumine
Viga: Elusündmust kirja pannes võid sattuda oma mälestustes hoogu ja unustada detaile ja täpsustusi, mis on teiste lugejate jaoks vajalikud. Samuti võivad memuaari sisse lipsata asjasse mitte puutuvad mälestused ja mõtted, mis kõik ei tee elulugu lugejatele huvitavaks ja võivad neid eemalegi tõugata, eriti kui tekivad veel ka pikad ja seosetud laused.
Lahendus: Otsi ja kasuta mõnda etteantud memuaari kirjutamise formaati või jälgi samm-sammulisi juhendeid, mis aitavad ebavajalike mälestuste kirjapanekut minimeerida, kuid samal ajal parandavad loo kvaliteeti. Mõnikord tuleb lihtsalt seista vastu oma soovile kirja panna kõik endale nii olulisena tunduvad faktid, isikud ja kuupäevad, mis ei kuulu tegelikult selle mälestuse tuuma juurde ja jäävad sinna vaid lugejat eksitama.
3. Kas peaksin kartma teiste arvamusi?
Probleem: Paljud on oma eluloo kirjapanemist lükanud aastaid või isegi aastakümneid edasi, kartes riivata kellegi tundeid. Pea meeles, et memuaar on sinu isiklik meenutus mõnest sündmusest just sinu silmade läbi. Seega mitte igaühele, kes seda loeb, ei pruugi see meeldida või sellega nõustuda, aga kui hakkad oma mõtteid tsenseerima, kaotab sinu lugu oma väärtuse.
Lahendus: Ära karda oma eluloo kirjapanemisel teiste eelarvamusi või hukkamõistu. Ära pööra tähelepanu oma vihkajatele või eitajatele ning kirjuta vaid enda tõtt. Vaid sedasi on sinu lugu unikaalne ega ole moonutatud teiste arvamustest.
4. Väldi otseselt nõu andmist ja õpetamist
Probleem: Raamatuid ja ka memuaare loetakse üldiselt meelelahutamiseks. Tavaliselt ei ole need mõeldud lugejat koheselt ja otseselt õpetama, inspireerima ja motiveerima, kuid kui teie memuaar on hästi ja õigesti kirjutatud, kaasnevad lugeja inspireerimine, motiveerimine ja õpetamine teie memuaariga iseenesest.
Lahendus: Mõtle oma loo kirjapanekul novelli kirjutamise peale. Mis aspektid motiveerivad lugejat edasi lugema, et mingi huvitava tõeni jõuda? Jaga oma tarkust, kui midagi, mida sina selle teekonna jooksul õppisid ja ära hakka ise järeltulevatele põlvedele moraali lugema. Kindlasti tasub vältida ka ebapädevate ja koguni halbade soovituste andmist.
Oma memuaaride kirjapanemine peaks eelkõige olema lõbus ja ka tänuväärne töö, sest saad oma ammu unustatud mälestused ja tunded ise uuesti läbi elada ja neid ka laiema auditooriumiga jagada. Ära unusta, et see on justnimelt sinu lugu ja kõige edukamad memuaarid on need, mis kujutavad tõde nende autori silme läbi.
Eetos saab sind aidata eluloo kirjutamisega!
Meie Eetoses mõistame, kui oluline on sinu mälestuste jäädvustamine täpselt nii, nagu sina neid mäletad. Meie kogenud kirjutajad ja head toimetajad oskavaid vältida kõiki levinud vigu ja takistusi, millega ühe hea elulooraamatu kirjutamisel silmitsi seistakse.
Me aitame ka eluloo kirjutamise teha meeldejäävaks ja nauditavaks! Memuaaride kirjapanek ei peaks kindlasti olema stressirohke. Ükskõik, kas alustad oma mälestuste jagamise protsessi üksi või koos meie professionaalse abiga, pea meeles, et võtaksid aega, et nautida oma kõige olulisemate mälestuste taaselustamist ja selle suurepärase tulemuse jagamist järeltulevate põlvedega!
Kui Sa oled huvitatud oma mälestuste jagamisest enda perekonna ja sõpradega, saame Sind siduda lähedalasuva Eetose kirjanikuga, et protsessi lihtsustada. Samuti võite liituda meie uudiskirjaga, kus jagame veelgi rohkem kasulikke kirjutamisnõuandeid.
Comments